pühapäev, 8. jaanuar 2012

Lagedi piirkonna 770. aastapäeva tähistamine

Lagedi Põhikooli õpetaja Mariina Paesalu kijutas loo Rae Sõnumitesse. Kogu artiklit saate lugeda siit:


Juunikuus tähistas Lagedi rahvas oma kodupaiga suurt juubelit – 770 aasta möödumist Lagedi
esmamainimisest. Toimusid mitmed sisukad üritused, millest võtsid osa Lagedi
aleviku ja ümberkaudsete külade elanikudning huvilised kaugemaltki.
Juubelipidustused algasid
1. juuni õhtul Lagedi Põhikoolis. Kõigepealt koguneti kooli õue, kus esinesid Lagedi kooli võimlejad tantsuga „Maskid
massides“. Avasõnad ütles Rae valla abivallavanem Aivo Hommik.

Lapsed lustisid kooli õues
Lapsed jäidki välja
lustima. Nende jaoks oli üles pandud palju atraktsioone. Kõigi suureks lemmikuks osutus Tiigrirada, mis oli 16 m pikk
ja millel sai koos sõbraga proovile panna oma ronimisoskust. Pisikeste lastega
kohale tulnud emad kiitsid väga abimehi Mati Adamsoni, Marek Tintsi ja Raigo
Klemmi, kes aitasid lastel rada ohutult läbida.
Samuti oli populaarne
Sumo, kus sai turvaliselt maadelda, ning palju pusimist võimaldas Kutsikate
atraktsioon. 4. klassi Tommy ütles, et kõige lahedam oli see, et võistlus
toimus kommide peale.
Meeskonnatööoskusi pandi
proovile suuskadega slaalomirajal ja toimus ka vabaviskevõistlus korvpallis,
milles osalesid nii isad kui pojad.
Aktiivselt võeti osa
asfaldijoonistuste võistlusest: joonistati ligi 30 vahvat pilti. Oli ka võimalik
sõita Nuhja talli hobustega.
Paljud lapsed käisid ringi
väga rõõmsate ja värviliste nägudega, seda tänu Lagedi Põhikooli õpilasesinduse
liikmele Grethe Aikevitšiusele, kes kõigile soovijaile näomaalingud tegi.
Kõike õues toimuvat juhtis
Lagedi kooli õpilasesinduse rõõmsameelne ja abivalmis president Kristen Sekk. Tublilt
tegutsesid õpilasesinduse ülejäänud liikmed: Rasmus Leichter, Mihkel Kütt,
Elisa Aru, Linell Raud ja Kristiina Toomik. Suured abimehed olid vilistlased
Karl Kruuk ja Kuldar Teinmann, kes toimetasid heli- ja videotehnikaga.
Tagasiside lastelt oli
väga positiivne. Näiteks 1. klassi poiss Emil-Ottomar Saar ütles, et nii lahe
pole tal veel kunagi olnud.

Malesimultaan, kontsert ja ajalootund
Sel ajal, kui õues täie
hooga lõbutseti, andis Aivo Hommik kooli sööklas malesimultaani ning kooli
saalis oli võimalik kunsti- ja muusikaelamusi ning tarkust saada. Seal oli
mitmekesine näitus laste kunstitöödest ja Lagedi kooli ajaloost, laulsid Lagedi
kooli õpilased ning Lagedi segakoor. Toimus ajalootund, kus Reet Raudkepp
rääkis teemal „Rae vald 145“, Tõnu Tammearu Raudteemuuseumist kõneles raudteest
ja raudteejaamast Lagedil, Rein Karm
andis Asta Kubparti, Urve Tasa jt mälestuste põhjal ülevaate kunagise Lagedi
rahvamaja tegevusest. Kõige lõpuks oli võimalik vaadata 4. ja 5. klassi tehtud
filme.
1.juuni kena õhtu
peakorraldajad olid Lagedi kooli huvijuht Liisi Vesselov, muusikaõpetaja Silja
Tammeleht ja alevikuvanem Kai Lasn.
1. juuni üritustega jäädi
igati rahule. Pikemalt jagas oma muljeid lapsevanem Eele Sekk: „Ajalootund oli huvitav. Teemad
olid põnevad. Eriti meeldis Tõnu Tammearu ülevaade raudtee ja Lagedi jaamahoone
ajaloost. Minu esimene kokkupuude Lagediga oli ka just raudtee kaudu.
Hiiumaa elanikuna olin väga vähe rongidega kokku puutunud ja sõit elektrirongiga
Tallinnast Lagedile oma esimesele töövestlusele oli eriline elamus.
Mäletan väga hästi vana jaamahoone ootesaali lõhna ja kuidas pilet tuli osta
jaamahoonest, mitte rongist nagu tänapäeval. Oli tore slaidiprogrammi
vahendusel meenutada ilusaid aegu.
Minu jaoks oli üllatav, et Lagedil
on kunagi olnud ka rahvamaja. Praegu Lagedil rahavamaja puudub, aga selle
aset täidab Lagedi kool, kus lastel
on võimalus osaleda erinevates huviringides. Ka kõik aleviku üritused – kontserdid, näitused,
etendused, puhkeõhtud toimuvad just seal. Seda, et Lagedil elu keeb, näitasid
ka ajalooettekannete vahele seatud esinemisnumbrid. Meile esinesid kooli
koorid, solistid ja Lagedi segakoor kooli muusikaõpetaja juhtimisel. Õues
esinesid vahva tantsuga tüdrukud-poisid.
Meeldisid
õpilaste tehtud filmid. Vahva, et lapsed ise mõtlesid välja stsenaariumid ja
lavastasid oma filmi meediaõpetaja juhendamisel.”
Näitusel
tekitasid minus lisaks kaunitele joonistustele mõnusa tunde piltide vahele
sobitatud naljakad lood.”

Ekskursioon Lagedi ümbruses
18. juunil oli terve päev pühendatud
Lagedi 770. aastapäeva tähistamisele. Hommikul kell kümme algas ekskursioon.
Kõigepealt külastati Jüri kirikut, kus kõnelejaks oli õpetaja Tanel Ots. Edasi
veedeti mitu tundi Külma pargis Eesti Vabadusvõitluse muuseumis. Johannes Tõrs
jutustas seal kaasakiskuvalt lugusid Eesti ajaloost ja tutvustas oma suurepärast
eksponaatiderikast muuseumi. Külma pargist siirduti Saha kabelisse, kus
huvilisi ootas giid Triin. Käidi vaatamas ka Lagedi mõisat, kus paraku oli kurb
viibida: 1980.aastatel ehitatud Lagedi kultuurikeskus on lagunemas ja selle
ümbrus räämas. Seitse tundi kestnud ekskursioon lõppes Lagedi koolimajas, kus
kauaaegne õpetaja ja õppealajuhataja Riina Noor näitas slaidiprogrammi Lagedi ning
Lagedi kooli ajaloost.
Muljeid ekskursioonist jagas Heli Jegorova: “Väga mõnus üritus.
Marju Lutt, kes ekskursiooni korraldas ja juhtis, on väga tubli. Ta pole ju
elukutseline reisijuht, aga sai suurepäraselt hakkama: kõik oli ajaliselt hästi
paigas, kõik sujus. Ka lõunasöögi eest oli kenasti hoolitsetud. Oli võimalik
kogeda uut: käisin Jüri kiriku tornis, Saha kabelis, kus ma varem polnud
viibinud. Saha kabel jättis võimsa mulje. Vabadusvõitluse muuseum on
suurepärane. Johannes Tõrs on selle jaoks meeletult tööd teinud. Sellist
inimest tuleb sügavalt austada. Lagedi endise kultuurikeskuse hoone ja ümbrus
tekitasid masendust. Olen seda paika näinud varem, kui kõik oli korras. Kuidas
ometi võib lasta kena hoone nii hukka minna! Lagedi koolis oli huvitav teada
saada, et esimese Eesti Vabariigi ajal valminud koolihoone oli omal ajal moodsaim.
Ekskursioonipäev oli väga rahulik ja tore. Ilmgi oli ilus.”

Vabaõhuetendus
“Lagedi läbi seitsme sajandi”
Lagedi aastapäeva tähistamise
kulminatsiooniks oli kindlasti paaritunnine vabaõhuetendus “Lagedi läbi seitsme
sajandi”, mis toimus 18. juuni õhtul Külma pargis Eesti Vabadusvõitluse
muuseumi territooriumil. Etenduse stsenaariumi autor oli Sven-Allan Sagris,
Lagedi kooli kauaaegne direktor, lavastaja Lagedi kooli huvijuht Liisi
Vesselov, laulukoore dirigeeris Lagedi kooli muusikaõpetaja Silja Tammeleht.
Etenduses mängis, laulis ja tantsis kokku 75 inimest – Lagedi kooli praegused
ja endised õpilased, õpetajad ning paljud Lagedi ja ümberkaudsete külade
aktiivsed elanikud.
Stsenarist Sven-Allan Sagris, kes ise ka etenduses kaasa mängis, kehastades ühes
vaatuses Konstantin Pätsi, teises koolidirektorit, kõneles etenduse kohta
järgmist: “Küll Liisiga on hea koostööd teha! Kui teda poleks olnud, siis ma
vist ei olekski seda lugu ette võtnud. Liisil on eriline anne teha suuri asju,
kuhu palju osalisi kaasatakse. Lapsed olid väga tublid ja täiskasvanud samuti.
Kuuno Kasak aitas kõik erinevad osad sujuvalt ühendada. Tore oli, et palju
rahvast tuli vaatama. Tõrsi muuseum oli selle etenduse jaoks sobivaim paik –
nii ümbruse kui rekvisiitide poolest. Ka suured teatrid võiksid siia tulla oma
vabaõhuetendusi andma. “
Lavastaja Liisi Vesselov ütles nõnda: “Laenatud tehnika vedas mõnevõrra alt.
Oli esimene kord niisugust vabaõhuetendust teha ja ei teadnud, kuidas välja
võib tulla. Proovides sujus kõik viperusteta, kuid kuna publik oli väga
rohkearvuline, tekkis leviga raskusi. Aga etenduses osalejad tegutsesid vapralt
ja publik (arvatavalt mitusada inimest! ) oli sõbralik ning elas toimuvale
kaasa. See õhtu ühendas rahvast. Oli hea ja helge tunne. Tänan kõiki esinejaid.
Samuti tänan kõiki inimesi, kes etendusele kaasa aitasid – tehnika eest
hoolitsejaid, Tõrsi peret, kes andis etenduse jaoks muuseumi territooriumi ning
aitas veel mitmel viisil, Nuhja talli omanikku, kes andis etenduse jaoks oma hobused,
Marju Lutti, kes Lagedi juubeli jaoks projekti kirjutas, aidates ka etenduse
jaoks raha hankida.
Tekkis mõte
asutada Lagedile täiskasvanute näitering ja järgmisel aastal tulla välja uue
vabaõhuetendusega, kus mängiksid nii lapsed kui täiskasvanud. “

Mariina Paesalu,
Lagedi Põhikooli
eesti keele ja kirjanduse õpetaja

Kommentaare ei ole: