Järg...Daam oli saksa filosoofi Friedrich Nietzesche hea tuttav ning tegeles grafoloogiaga, avaldas ka sel teemal kirjutisi. Mõisa päris nende poeg Balthasar (Baldur s.1879), kes oli hiljem Jaapanis Osakas võõrkeelte professor. Tema müüs Lagedi mõisa Rudolf von Harpele (s.1881). 1919. aastal võõrandati mõis. Põhjalikult ümber ehitatud peahoonet on hiljem kasutatud elamuna. Arvukad kõrvalhooned paiknesid peahoonest põhja pool. Kõrvalhoonetest oli uhkeim parun Rudolf Ungern-Sternbergi ajal rajatud viinavabrik(ehitatud 1889), mis kohandati nõukogude ajal kultuurukeskuseks(1981-83). Täna tunneme Lagedi mõisa, kui endist viinavabriku maja. Mul endal oli võimalus mõisa (endist viinavabrikut) seest näha 2008.aasta lõpul. Massiivse, kahekorruselise, paekiviseinte ja viilkatusega vabrikuhoone esifassaadile on lisatud tugevasti eenduv kolme kõrge ümarkaarse aknaga keskrisaliit, milles paikneb peasissepääs, tagafassaadile ühekorruseline juurdeehitis. Mõis on seest väga hästi säilinud. Alles on esimese korruse kahelööviline ristvõlvidega banketisaal ja krohvimata võlvidega jahimeeste saal (endise viinaköögi ruumides) ,seal oli mõne aasta eest baar, kui keegi veel mäletab. Hoone põhikorrusel on liimpuitkanduritel laekonstruktsiooniga 300 kohaga kontserdisaal,(3-4 aastat tagasi toimusid seal suvel etendused). Teisele korrusele tehti muuseum ja külalistetoad. Tänaseks on mõis seest tühi, ei ole säilinud ühtegi sisekujunduse detaili. Katus laseb läbi ja poisikesed käivad pidevalt rüüstamas(kuigi sealt ei ole midagi võtta).
Omasõnadega ja kokkuvõte raamatust ,,Mõisalegendid,,
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Hoi-hoi, pean'd hoogu. Mulle väga meeldivad need ajaloorubriigikesed :)
Aga praegu on minu teadmise järgi Lagedi mõisas üks ratsahobuste tall ning mõis erakätes, muru alati kenasti niidetud, et ehk 10 aastat tagasi seal käisid poisikesed laamendamas, aga nüüd tundub teine korralikes kätes olevat.
Edu!
P.S. Kui aega leiad ja mäletad, võid teha ka mõne kirjatüki jaanipidudest mõisa saarel, või kui keegi hakkaja leiaks-teaks vanu talukohti siinkandis?
Tean, mida räägin. Olen ise mõisas käinud(alles eelmine aasta)mõisa omaniku tunnen ja tean, et pidev probleem on see, kui akende kaudu sisse murtakse.Sealt pole midagi viia, kõik on juba ära viidud. Mõis on seest tühi ja laguneb. Keset suurt saali, kus toimusid üritused laseb katus läbi ja saali põrand juba mädaneb. See mis väljast paistab ei ole roosamanna...
Ajalugu tuleb kindlasti veel, sest järgmine aasta on ju suuri pidustusi oodata.
P.S. Järgmine kord julge oma nime all kirjutada. Edu
Postita kommentaar