teisipäev, 20. jaanuar 2009

Ajalugu V

Veidi ka mõisaajalugu,kuna elame ju Lagedi mõisa ligidal ja oleme oma territooriumilt ka mõisa alla kuulunud.
Lagedi mõisa kohta on kirjalikke teateid 1397.aastast. Juba kiviajal on siin olnud kivisehitised. Alates 17.sajandi lõpust kuni Põhjasõjani kuulus mõis ratsaväe kindrelmajorile vabahärra Hans Heinrich Tiesenhausenile (1654-1724), kelle ajal ehitati kaasaegne kivihoone ümber kahekorruseliseks barokkstiilis härrastemajaks. Tänaseks hävinud häärberi tube ehtisid kallid kahhelahjud. Põhjasõjas jäid rootsiaegse sisustusega mõis puutumata ning see oli tõenäoliseks põhjuseks , miks Vene vürst Aleksei Menšikov sõja lõppedes selle enda kätte võttis. Pärast Menšikovi vangistamist 1727. aastal kuulus mõis kolmekümne aasta vältel Vene kroonule, seejärel kinkis tsarinna Jelizaveta I selle Schleswigi hertsogile Peter August Friedrich Holstein-Beckile (1697-1775), kes oli Taani ja Norra kuningakodade esiisa ja Taani kuninga Christian IX vana-vana-vanaisa. 18.sajandi viimasel veerandil oli Lagedi taas riigi-ehk kroonumõis. 1859. aastal sai uueks omanikuks Eestimaa rüütelkond.
Rahvajutud ulatuvad tagasi aastasse 1873, mil mõisa ostis avalikul enampakkumisel parun Rudolf Unger-Sternberg (1837-1897). Tema vanavanaisa oli vabahärra Ludwig von Unger-Sternberg (1744-1811) Hiiumaalt-Suuremõis ja Kõrgessaare mõisa omanik, Näkimadalate ja kapten Malmi tapja, kes veretöö pärast Siberisse saadeti. Tänu kurikuulsale sugulasele ümbritses ka Lagedi mõisnikku rahva seas ,,mereröövli,, aupaiste. Paruniproua, kelle sõrmusest talunaiste kedratud lõngad pidid läbi mahtuma, oli ilmselt paruness Isabella Olga Unger-Sternberg, sündinud vabapreili von der Pahlen (1846-1915). Järgneb.
Raamatust ,,Mõisalegendid,,

Kommentaare ei ole: