Ajalugu VII

Rahvajutte ja muistendeid Lagedi piirkonnas

Kuidas sattus Ungeri sugu Lagedile?
See oli nii 180-200 aastat tagasi .Lagedile tuli kuulus mereröövelite pealik parun Ungern von Strärnbärg ja ostis Lagedi mõisa endale. Lagedi vald oli ennem kroonu vald ja makse ei makstud peale peamaksu. Kuid Unger pani vallale kohe teomaksu peale. Ja tema tõi endaga kaasa ühe mehe kolme pojaga. Selle mehe ta pani ühe pojaga Indreki (tänane Hindreku) talusse. Teise pani Nokusepale (tänane Teeristi). See oli sepp ja ta sugulased veel kaua elasid seal. Mu vanaisa oli see, kelle ta pani Indrekile. Enamik sugulasi oli kongos ninadega, mu vanaisa kõverate jalgadega. Ungeri sugu oli viiskümmend aastat tagasi veel Lagedil.
Vanemad inimesed mäletavad veel,et Hindreku vana peremees oli tõesti kõverate jalgade ja kongos ninaga.
Jaak Põlmäe/ Mari Põldmäe 1957 raamatust ,,Mõisalegendid,,

Abinõu saksa viha vastu
Vanaste olla Lagedi rahvas omadega ühes kand musta ussi pead ehk soola. Need old õmmeldud meestel püksivärvle vahele ja naistel seeliku värvle vahele-siis ei olla neile sakasa viha peale hakkanud.
Tõnu Viedemann/A. Ollmann 1932 ,,Mõisalegendid,,

Rahvajutt meie külast
Lagedi Viitmanni (tänane Viikmanni) ja Nigola (tänane Kasti-Nigola) peremehed old riius. Viitmanni peremees võtt härjad ja läind põllule kündma. Hakand härgi saha ette panema, aga kuuland, nii kui üks helin tuld. Härg heit saha ette maha ja oldki surnud. Nigola peremees saat härjale rabanduse.