VESI-KANALISATSIOON MEIE KÜLAS

Nagu te teate oli viimases Rae sõnumites pikemalt juttu vee- ja kanalisatsiooni teemal. Täna toimus vallamajas koosolek, kus teemaks oli vesi,kanalisatsioon ja sadeveed. Käisin kohal ja infot oli palju, mida muidu tavaliselt ei kuule. Kuna Kadaka küla on ka selles nimekirjas, kes peavad liituma nii vee- ja kanalisatsiooniga, siis toon teieni mõned nüansid, kes lehte ei lugenud ja infot pole saanud. Kadaka külas olevad majapidamised on kohustatud liituma kindlasti kanalisatsiooniga, aga veega liituma ei pea kui ei taha. Kuid kui te veega ei liitu, hakkate maksma küll heitvee eest aga maksate ka keskonna saastetasu(mingi maksu panevad nad ikka, et oma raha müümata vee eest kätte saada). Need kelle majad on ehitusloa saanud enne 1999. aasta märtsi saavad liituda soodustingimustel. Soodustingimustel liitumiseks on vaja teha avaldus ja siis öeldakse, kui palju te konkreetselt maksma peate. Öeldi ka, et ehk vanad majapidamised saavad hoopis liitumise tasuta. Praegu on liitumine 95.- krooni ruutmeeter(korrutate oma kinnistu ruutmeetrid 95, nii saate oma liitumis maksumuse). Trassid peavad valmis olema 2010. aasta lõpus + 3 kuud kui läheb pikemalt. Seega 2011. aastal peab hakkama liitumisele mõtlema. Küsisin üle, et kas kõik-ka vanemad majapidamised, peavad liituma, siis vastus oli jaatav. Liitumisotsad tuuakse teie kinnistu piirile, edasi vaatate ise mis teete. Kui algul soovite liituda vaid kanaliga ja hiljem näiteks 10 aasta pärast soovite ka veega liituda, siis tuleb teil juba täis laks maksta, kuigi algul oleks saanud liituda soodustingimustel. Siit soovitus- mõelge ennem, mida teete.Jutu koostas omasõnadega Marju

Ajalugu VII

Rahvajutte ja muistendeid Lagedi piirkonnas

Kuidas sattus Ungeri sugu Lagedile?
See oli nii 180-200 aastat tagasi .Lagedile tuli kuulus mereröövelite pealik parun Ungern von Strärnbärg ja ostis Lagedi mõisa endale. Lagedi vald oli ennem kroonu vald ja makse ei makstud peale peamaksu. Kuid Unger pani vallale kohe teomaksu peale. Ja tema tõi endaga kaasa ühe mehe kolme pojaga. Selle mehe ta pani ühe pojaga Indreki (tänane Hindreku) talusse. Teise pani Nokusepale (tänane Teeristi). See oli sepp ja ta sugulased veel kaua elasid seal. Mu vanaisa oli see, kelle ta pani Indrekile. Enamik sugulasi oli kongos ninadega, mu vanaisa kõverate jalgadega. Ungeri sugu oli viiskümmend aastat tagasi veel Lagedil.
Vanemad inimesed mäletavad veel,et Hindreku vana peremees oli tõesti kõverate jalgade ja kongos ninaga.
Jaak Põlmäe/ Mari Põldmäe 1957 raamatust ,,Mõisalegendid,,

Abinõu saksa viha vastu
Vanaste olla Lagedi rahvas omadega ühes kand musta ussi pead ehk soola. Need old õmmeldud meestel püksivärvle vahele ja naistel seeliku värvle vahele-siis ei olla neile sakasa viha peale hakkanud.
Tõnu Viedemann/A. Ollmann 1932 ,,Mõisalegendid,,

Rahvajutt meie külast
Lagedi Viitmanni (tänane Viikmanni) ja Nigola (tänane Kasti-Nigola) peremehed old riius. Viitmanni peremees võtt härjad ja läind põllule kündma. Hakand härgi saha ette panema, aga kuuland, nii kui üks helin tuld. Härg heit saha ette maha ja oldki surnud. Nigola peremees saat härjale rabanduse.

Ajalugu VI

Järg...Daam oli saksa filosoofi Friedrich Nietzesche hea tuttav ning tegeles grafoloogiaga, avaldas ka sel teemal kirjutisi. Mõisa päris nende poeg Balthasar (Baldur s.1879), kes oli hiljem Jaapanis Osakas võõrkeelte professor. Tema müüs Lagedi mõisa Rudolf von Harpele (s.1881). 1919. aastal võõrandati mõis. Põhjalikult ümber ehitatud peahoonet on hiljem kasutatud elamuna. Arvukad kõrvalhooned paiknesid peahoonest põhja pool. Kõrvalhoonetest oli uhkeim parun Rudolf Ungern-Sternbergi ajal rajatud viinavabrik(ehitatud 1889), mis kohandati nõukogude ajal kultuurukeskuseks(1981-83). Täna tunneme Lagedi mõisa, kui endist viinavabriku maja. Mul endal oli võimalus mõisa (endist viinavabrikut) seest näha 2008.aasta lõpul. Massiivse, kahekorruselise, paekiviseinte ja viilkatusega vabrikuhoone esifassaadile on lisatud tugevasti eenduv kolme kõrge ümarkaarse aknaga keskrisaliit, milles paikneb peasissepääs, tagafassaadile ühekorruseline juurdeehitis. Mõis on seest väga hästi säilinud. Alles on esimese korruse kahelööviline ristvõlvidega banketisaal ja krohvimata võlvidega jahimeeste saal (endise viinaköögi ruumides) ,seal oli mõne aasta eest baar, kui keegi veel mäletab. Hoone põhikorrusel on liimpuitkanduritel laekonstruktsiooniga 300 kohaga kontserdisaal,(3-4 aastat tagasi toimusid seal suvel etendused). Teisele korrusele tehti muuseum ja külalistetoad. Tänaseks on mõis seest tühi, ei ole säilinud ühtegi sisekujunduse detaili. Katus laseb läbi ja poisikesed käivad pidevalt rüüstamas(kuigi sealt ei ole midagi võtta).
Omasõnadega ja kokkuvõte raamatust ,,Mõisalegendid,,

Ajalugu V

Veidi ka mõisaajalugu,kuna elame ju Lagedi mõisa ligidal ja oleme oma territooriumilt ka mõisa alla kuulunud.
Lagedi mõisa kohta on kirjalikke teateid 1397.aastast. Juba kiviajal on siin olnud kivisehitised. Alates 17.sajandi lõpust kuni Põhjasõjani kuulus mõis ratsaväe kindrelmajorile vabahärra Hans Heinrich Tiesenhausenile (1654-1724), kelle ajal ehitati kaasaegne kivihoone ümber kahekorruseliseks barokkstiilis härrastemajaks. Tänaseks hävinud häärberi tube ehtisid kallid kahhelahjud. Põhjasõjas jäid rootsiaegse sisustusega mõis puutumata ning see oli tõenäoliseks põhjuseks , miks Vene vürst Aleksei Menšikov sõja lõppedes selle enda kätte võttis. Pärast Menšikovi vangistamist 1727. aastal kuulus mõis kolmekümne aasta vältel Vene kroonule, seejärel kinkis tsarinna Jelizaveta I selle Schleswigi hertsogile Peter August Friedrich Holstein-Beckile (1697-1775), kes oli Taani ja Norra kuningakodade esiisa ja Taani kuninga Christian IX vana-vana-vanaisa. 18.sajandi viimasel veerandil oli Lagedi taas riigi-ehk kroonumõis. 1859. aastal sai uueks omanikuks Eestimaa rüütelkond.
Rahvajutud ulatuvad tagasi aastasse 1873, mil mõisa ostis avalikul enampakkumisel parun Rudolf Unger-Sternberg (1837-1897). Tema vanavanaisa oli vabahärra Ludwig von Unger-Sternberg (1744-1811) Hiiumaalt-Suuremõis ja Kõrgessaare mõisa omanik, Näkimadalate ja kapten Malmi tapja, kes veretöö pärast Siberisse saadeti. Tänu kurikuulsale sugulasele ümbritses ka Lagedi mõisnikku rahva seas ,,mereröövli,, aupaiste. Paruniproua, kelle sõrmusest talunaiste kedratud lõngad pidid läbi mahtuma, oli ilmselt paruness Isabella Olga Unger-Sternberg, sündinud vabapreili von der Pahlen (1846-1915). Järgneb.
Raamatust ,,Mõisalegendid,,

Ajalugu IV

Mõned pildid ajaloost, kuidas veedeti lõbusalt aega Kadaka külas.

Pilt on tehtud Tuulevälja bussipeatuse juures,Otsa talust ületee. Pildil kelgu juures on Leena ja Anni Otsa talust. Vasakult esimene on Otsa Jaagup.

Taamal paistab raudtee. Kes on pildil-ei tea.

Nii käidi ühiselt merereisil.

Aga nii tehti tööd Kadaka külas

Prügimäe poolt vaadatuna paistab Otsa,Araka ja Terra talu

Aga nii veeti ilmselt raudteejaama ,,piimarongile,, piima, piimanõud on küll väga mõlkis

Nii õpiti-valmistuti sõjaks ja ka sõditi.

Paremalt teine on Alfred Maar Hindreku talust.

Autod ja relvad on igaljuhul vägevad.

Pildid Marju ja Malle erakogust.

Ajalugu III

Jätkuks eelmisele postitusele- Rae vallas 1938.aasta suvel registreeritud autod.1),,Standart,, (4300kr.) kuulus Jüri pastorile. 2) ,,Opel,,-pruugitud (1830kr.) kuulus kohalikule konstaablile. 3),,Automoto,, (1130kr.) kuulus Jaan Veskele. 4) ,,Morris,,-pruugitud (1000kr.) kuulus Anton Poltimäele. 5) ,,Opel,, (2850kr.) kuulus Vaskjala veski omanikule. 6)Ja üks,,Opel,, oli siis meie külas. Lisan siia Hindreku talus tehtud veoauto pildi,ilmselt on see Ford A. Aga kes on see poiss, ma ei tea(ehk on see perepoeg Alfred),äkki keegi oskab vastata.











On aasta 1940 ja Lagedi kogukonda kuuluvad Kopliküla, Ülejõe, Veneküla, Soodevahe, Lagedi I, Lagedi II, Kadaka, Tuulevälja ja Keskküla. Asendatakse Eesti kroon Vene rublaga. 1 kroon võrdub 1.25 rublaga. Lagedile luuakse Hobumasinariistade laenutuspunkt. 14.juuni 1941 toimub ulatuslik küüditamine-igaveseks ajaks välja saata siinsed kulakud ja rahvavaenlased. Lagedi ümbrusest saadeti ära Allmäe(4), Ernesaks(3), Kold(3), Viitmann(3), Väljak(2), Vöökal(1),Viljak(1)-sulgudes inimeste arv, kes ära viidi. Paar päeva hiljem toodi sajad Tallinna elanikud Lagedile tankitõrjekraave kaevama(järsu kaldega kraav, mis pidi tanki külili keerama). Sakslased tulid aga mööda Tartu ja Narva maanteed pidi ja Lagedile nad ei jõudnud. 1944.aasta märtsis toodi Lagedi kooli, Keskhaigla sünnitusosakond,lõpetatakse õppetöö ja kool suletakse teadmata ajaks. Keskhaigla tegutseb koolimajas 1944.aasta septembrini, mil Punaarmee jõuab Tallinna. 8.mai 1945.aastal Saksamaa kapituleerus,kuid Eestis oli nälg-puudus oli kõigest, nii toidust, paberist, rõivastest, jalanõudest jne. 1946.veebruar tehakse laupäevakuid Lagedi rabast turba tootmiseks, sest oli väga külm ja kütta pole millegagi. Taludele pannakse kohustuseks varuda heina, vilja, kartulit jne. Iga talu pidi kindala normi täitma. Kui nad seda ei suutnud, siis pidid nad avalduse kirjutama täitevkomiteele. Tavaliselt öeldi ,,ei,,. Nii näiteks annab Hindreku talu peremees Nigulas Maar 4.augustil 1947 avalduse, milles palub oma majapidamise viia üle madalamasse normistamisegruppi, kuid see jäetakse rahuldamata. Täitevkomitee samale koosolekule esitab, Täitevkomitee esimees G.Võrro, avalduse lehma saamiseks, samas avaldus kohe lahendatakse, ning Võrrole otsustatakse määrata lehm Hindreku talu Nigulas Maari karjast. Samas jäeti Nigulas Maari avaldus rahuldamata. Ometi väheneb ju piimatoodang Võrrole antava lehma arvelt. Aga, mis sellest- Hindreku talu Nigulas Maar on ju tulevane kulaku kanditaat. Kokkuvõte raamatust ,,Lagedi aeg ja inimesed,, järgneb.
Pilt Marju erakogust.

Veel ajaloost II

19.sajandi alguses ilmus Eestimaa kaardile Lagedi vald.Esialgu piirnesid Lagedi valla maad Lagedi mõisa maadega.Järgides 1889.aasta vallakohtu seadust ühendati väikesed mõisavallad, sh Lagedi vald,üheks Rae vallaks.Rae valla ,,peatalitajaks,,(vallavanemaks) oli Hans Tomson, peakohtumeheks Jüri Pentern. Valla üks volimeestest oli ka Nigolas Maar (võis olla Hindreku talu peremees või nende sugulane). 7.detsembril 1884 valitakse talitajaks Hindreku talu peremees Nigulas Maar. Näiteid vallakohtute tegemistest. 1.Kaarel Maari aidast on varastatud neli sinki liha ja 15 naela villu. Leiti Miku aidast, Liisu kirstust. Vargad said rahatrahvi ja Liisu pandi kaheks ööpäevaks valla puuri. 2. Jaan Maar ei maksa oma sulasele palka välja. Töö eest kolm päeva nädalas pidi saama 1 tündri rukkist, 1 tündri otra, paari sukki, paari kindaid, ühe paari kingi, kaks naela seepi ja rubla heinaraha. 3. 1887. aastal kaebab teenijatüdruk sulase Jüri Prugi peale Tärra talust, et viimane teda pikali löönud. Poiss võtab omaks. Trahviks 1 rbl tüdrukule ja 1rbl valla laekasse. 1918. aastal on Lagedil juba arst ja apteek töötab Pirital. Rae valla Kaitseliidu ülemaks valitakse Karel Tomson-Tärra talu peremees. 1922 algavad Pirita-Ülemiste kanali ehitus.Samal aastal on ka rahvaloendus.1923. aastal paluvad Lagedi ja selle ümbruse rahvas endale telefoni kõnepunkti. 1924. aastal luuakse Lagedi mõisa postijaam(postihobused). 1928. aasta 1. jaanuaril on rahareform ja käibele tuleb kroon. 1930. aastal otsustatakse sisse seada avalik telefoni kõnepunkt Lagedi asunduses. 1937.aastal asetab nurgakivi Lagedi Põhikoolile Voldemar Päts. Esimesena on Lagedil sõiduauto Opel (hinnaga 3500 krooni) Alfred Maaril Hindreku talust ja aasta on siis 1938. Kokkuvõte omasõnadega raamatust ,,Lagedi aeg ja inimesed,, järgneb.(Üritan siia ka auto pildi leida)

11. Jaanauril toimus külarahva hiline "Jõulupidu"

11. Jaanuaril kell 13.00 kogunes meie küla Otsa ja Kepsu talude taha põllule suure jäävälja äärde, et tähistada jõulude ja aastavahetuse möödumist ka külarahvaga. Kohal oli meid päris palju, vaid mõned pered olid puudu. Kuna ilm oli küllaltki tuuline ja jahe, tuli pidevalt end tegevuses ja ka võistluses hoida:) Kuid enne kehalisi harjutusi tuli meile külla Jõuluvana, kes pidas priskete kommipakkidega meeles kõiki meie küla lapsi. Lastel olid luuletused veel jõuludest tublisti peas ja kommipakist keegi ilma ei jäänud. Kui jõuluvana lahkus, kogunesime kõik lipumasti juurde, kus külavanem Margus heiskas külalipu ja tegime kohe ka ühispildi.Seejärel pidas kõne meie külavanem, kes küll haiguse tõttu varsti lahkuma pidi. Sõna said ka Ado Sepa ja Marju, kes jagas tublimatele külainimestele tänukirjad/kalendrid ning julgematele lastele väiksed auhinnad vahva mardijooksu eest.
Kui nö ametlik osa läbi sai, tuli hoolitseda selles eest, et soe ikka sees püsiks. Selle eest oli hoolitsenud Malle, kes keetis suure potitäie hernesuppi ja ka teised, sest laud oli toidu all lausa lookas:)
Päeva kahtlemata tippsündmuseks oli aga külaelanikevaheline bobivõistlus, kus lapsed istusid sees ja emad/isad lükkasid. Korraga oli rajal kaks bobi ja rada oli uskumatult raske, kuna finišisse saamiseks tuli tugeva vastutuulega kergest kallakust üles saada - ja seda kõike jää peal!!
Kes väga jää peal hätta jäi, sellele läksid teised pereliikmed/naabrid appi ja lõpuni jõudsid kõik.
Üritus oli kokkuvõttes väga lahe ja loodame sama lahedalt tähistada varsti ka vastlapäeva!!
Pühapäevasest üritusest valik pilte on siinsamas, kuid rohkem pilte panin aadressile: http://s425.photobucket.com/albums/pp332/kadakakyla/?albumview=slideshow

Ja siin siis meie üritus valikuliselt piltides:


Ja sealt ta tulebki...




Mehi oli meil peol igasuguseid:)



Uisud panid alla ka kõige väiksemad peolised

Kindlam oli ikka liikudes millestki kinni hoida!

Kott on päris suur ja seal on, mida jagada!!

Jõuluvana lahkub lehvitades

Külavanem heiskab lipu

Ja siin kõik meie küla asjalikud koos lipu all!

Külavanem peab väikse kõne

Marju jagas tublimatele tänukirju ja auhindu

Ado Sepa sõidutas lapsi atv taga

Lastele atv taga meeldis, päris kiire hoo said sisse:)

Ja nüüd meie bobivõistlus:

Renno ees ja Juhani järel

Vahur ja Katrin võistlemas

Pavel ja Paul stardijoonel

Nii mõnelgi tulid enne finišijoont pereliikmed appi:)

Ahti saab naabrite abiga lõpuks finišisse

Juhtus ka väikseid õnnetusi...

Uiskudega oli kõige parem bobi lükata

Bobivõistluse finaalsõit!

Bobivõistluse võitjad saavad auhinnad!

Kohtumiseni vastlapäeval!!

Pildid tegi Ele

Veel ajaloost

Lagedit ja selle lähiümbruse külasid on esmakordselt mainitud 1241.aastal Taani hindamisraamatus kui Lakethae küla.Hiljem on nimetatud ka Laakt-Laact.See oli Tallinna ümbruse suuremaid ja vanemaid külasid, ulatudes kuni Lasnamäeni.Kuna Tallinn oli lähedal läksid kaubaks kõik-piim, liha, kartulid jne.Eriti kuulsad olid Lagedi kaalikad.Lagedi ja selle lähiümbruse elanike mõjutas tugevalt raudtee tulek.Lagedit läbis Tallinn-Peterburi raudtee, mis valmis 1870.a. Jaamas said tööd kohalikud ja andis võimaluse kauba kiireks liikumiseks.Kaubad liikusid mitte ainult Jüri kihelkonnast vaid ka Jõelähtmest-Maardust.Hommikune ,,piimarong,, võttis peale talumeeste kohale veetud värske piima ja viis selle linnarahvale.Elukvaliteeti Kadaka külas ja selle ümbruses parandas ka nn Eenpalu maantee valmimine ehk Tallinnast üle Lagedi Arukülla suunduv korralik maantee.Täna on selle tee nimi Lagedi-Aruküla-Peningi maantee.Selle tee üksikutes kohtades,Kulli piirkonnas,takistab tänapäevalgi teehöövlite tööd munakivi sillutis. 1935a. saab Kadaka küla endale elektri,kui Lagedile ehitati elektrialajaam-EV presidendi venna Voldemar Pätsile, suvekodu jaoks.Kokkuvõte omasõnadega,mis puudutab Kadaka küla elu,raamatust ,,Lagedi aeg ja inimesed,,
järgneb......

JÕULUPIDU

KUTSE KADAKA KÜLA „JÕULUPEOLE“

Kutsume kõiki Kadaka küla elanikke 11. jaanuaril 2009, kell 13.00 Otsa talu maadele motokrossi rajale, et tähistada koos möödunud jõulupühi ning aastavahetust!
Külla on oodata jõuluvana, kes ootab enda ette kõiki meie küla lapsi. Söögid-joogid ise kaasa võtta.
Tõmmatakse vardasse oma küla lipp,sõna saab külavanem ja meenutatakse eelmist aastat.
Palume kõigil enda tulekust kindlasti teada anda,et saaksime Teiega arvestada, hiljemalt 7. jaanuariks Marjule meiliaadressil hindreku@hot.ee

Kadaka küla elanik

Kuna aasta vahetus, siis on alanud liikmemaksu kogumine.Panin alla vasakule pangakonto numbri.Palun tehke üks ülekanne kõigi oma pereliikmete eest ,aga märkige selgitusse, kelle eest maksate-kõik nimed kirjutage välja.Segitusse kirjutage kindlasti ka liikmemaks.Praeguseks hetkeks on umbes 80% külaelanikest liikmed.Need kes ei ole mulle veel teatanud, et soovivad ka liikmeks astuda, siis võivad sellest teatada meili teel,mis on all vasakul.

2009

HEAD UUT AASTAT !