esmaspäev, 12. jaanuar 2009

Veel ajaloost II

19.sajandi alguses ilmus Eestimaa kaardile Lagedi vald.Esialgu piirnesid Lagedi valla maad Lagedi mõisa maadega.Järgides 1889.aasta vallakohtu seadust ühendati väikesed mõisavallad, sh Lagedi vald,üheks Rae vallaks.Rae valla ,,peatalitajaks,,(vallavanemaks) oli Hans Tomson, peakohtumeheks Jüri Pentern. Valla üks volimeestest oli ka Nigolas Maar (võis olla Hindreku talu peremees või nende sugulane). 7.detsembril 1884 valitakse talitajaks Hindreku talu peremees Nigulas Maar. Näiteid vallakohtute tegemistest. 1.Kaarel Maari aidast on varastatud neli sinki liha ja 15 naela villu. Leiti Miku aidast, Liisu kirstust. Vargad said rahatrahvi ja Liisu pandi kaheks ööpäevaks valla puuri. 2. Jaan Maar ei maksa oma sulasele palka välja. Töö eest kolm päeva nädalas pidi saama 1 tündri rukkist, 1 tündri otra, paari sukki, paari kindaid, ühe paari kingi, kaks naela seepi ja rubla heinaraha. 3. 1887. aastal kaebab teenijatüdruk sulase Jüri Prugi peale Tärra talust, et viimane teda pikali löönud. Poiss võtab omaks. Trahviks 1 rbl tüdrukule ja 1rbl valla laekasse. 1918. aastal on Lagedil juba arst ja apteek töötab Pirital. Rae valla Kaitseliidu ülemaks valitakse Karel Tomson-Tärra talu peremees. 1922 algavad Pirita-Ülemiste kanali ehitus.Samal aastal on ka rahvaloendus.1923. aastal paluvad Lagedi ja selle ümbruse rahvas endale telefoni kõnepunkti. 1924. aastal luuakse Lagedi mõisa postijaam(postihobused). 1928. aasta 1. jaanuaril on rahareform ja käibele tuleb kroon. 1930. aastal otsustatakse sisse seada avalik telefoni kõnepunkt Lagedi asunduses. 1937.aastal asetab nurgakivi Lagedi Põhikoolile Voldemar Päts. Esimesena on Lagedil sõiduauto Opel (hinnaga 3500 krooni) Alfred Maaril Hindreku talust ja aasta on siis 1938. Kokkuvõte omasõnadega raamatust ,,Lagedi aeg ja inimesed,, järgneb.(Üritan siia ka auto pildi leida)

Kommentaare ei ole: